Suvine mälestus

Suvel tegin iseendale ühe kena komplekti - kaelakee ja käevõru. Ammu olin oodanud, millal nende vaskse läikega helmeste juurde mõni hea mõte tuleb. Kuid nende ehetega oli üks naljakas lugu... Ei teagi, mida arvata. Igatahes kohe esimesel õhtul riputasin nad endale külge, nii rõõsa ja roosa... ja sain ka terve virna komplimente, mis mind muidugi rõõmustasid. Siis aga äkki ütles Kairi, et tema tahab nüüd seda keed endale. Kohe. Päriseks. Nüüd. Et temale sobivad veel paremini. Anna siia! Heh... sellega polnud ma arvestanud. Hirmsasti tahtsin ise kanda. Ja oi, kuidas me vaidlesime - naerulsui muidugi - ja kumbki ei andnud alla. Butterfly etenduse vahepaus on piisavalt pikk ka... Pakkusin, et tellin koju jõudes roosasid helmeid juurde ja teen temale samasuguse, kuid Kairi seisukoht oli, et SEESAMA kee ja kohe :) Ja - "ise tead!" ütles ta ka...
Aga mina ei andnud... Läksin hoopis õhtul jalutama ja päikseloojangut vaatama. Ning kui aeg oli sealmaal, et magamaminekuks ehted küljest võtta, ei olnud käevõru enam kusagil... Oh üllatust. Kuidas iganes ma mälulinti edasi-tagasi ei kerinud, ei suutnud ma meenutada, kus võis see küll kaduma minna või millal ta alles oli ja millal enam mitte... Otsisin küll läbi kogu oma teekonna sel õhtul, kuid kadunuks käevõru jäigi. Ja väga imelik tunne...
Hiljem tegin omale lohutuseks kõrvarõngad. Kuid see pole see ;)
Käevõru, mida kandsin vaid ühe korra... Võite arvata, kuidas sõber Kairi reageeris :) Loomulikult võidurõõmsalt ja rahulolevalt ning: "ma ju ütlesin, sa oleks pidanud selle hoopis mulle andma!" Ja teate, mis? Ausalt öeldes ei anna see mulle siiani rahu... Imelik lugu algusest peale.

Ülle

On mul üks selline ütlemata vahva sõbrants Ülle. Tema sünnipäevast oli küll juba jupp aega möödas, kuid poole ööni minu köögilaua taga vermutit limpsides valmis selline komplekt - käevõru, millest siin ka pildid ning samasugune kaelakee, millest mul hetkel pilte ei ole. Helmed on Ülle enda valitud, sellest siis "briljantroheline puhta punasega, kreemikasroosad klaaspärlid malbust lisamas"-kombinatsioon. Hull naine, ma ütlen :)

Silva

Silval oli sünnipäev ja ta kutsus mindki oma garderoobi väikestviisi külla. Tühja käega oleks olnud väga piinlik minna, samas oli sel hetkel rahakotis just selline seis, et... no ei oleks sealt tulnud ei lilleletti minekut ega ka puhvetist šampusepudelit. Aga mul olid helmed :) Olgu, tegelikult oli mul plaan Silvale kui hingesugulasest harakale miskit meisterdada niiehknaa, saabus vaid sobiv silmapilk. Sünnipäevapeole jõudsin ma seetõttu küll tibake hiljem, kuid Silvakene oli seda rõõmsam ja lausa liigutatud. Ja ta kannab neid tõepoolest, isegi mõnes etenduses on need kõrvarõngad osalenud ;)

Türkiis

Mulle need väga meeldivad. Türkiishelmed ja hõbetatud traat ümbed nende. Kuidagi šikid ja küpsed ja samas mitte mutilikud. Ise ka üllatusin, et nii mõnusad said :)

Kristi

Vasksest ketist ja roosakas-kreemikatest klaaspärlitest kõrvarõngaid tehes meenus mulle mu armas kontsertmeister. Need tundusid nii tema stiiliga sobivat ja täpselt seda arvas ta ise ka :) Ainult et tühine pisiasi - tal pole kõrvarõngaste tarvis auke kõrvas... Oi kurja. Sest vaskseid klipse pole ma siiamaani mitte kusagilt leidnud. Oleksin iga vihje eest ülimalt tänulik! Sinnamaale peab Kristi niisama ilus olema - ilma nende kõrvakateta...

Liblikad

Suvel tegin ühed lõbusad kõrvarõngad, tahtsin kasutada Cloisonné liblikakujulisi helmeid. Nood hakkasid aga väga Maile meeldima, ning nüüd ongi tema omad.

Lehekesed

Ühel kevadisel laevasõidul punusin ma seltskondliku jutuajamise kõrvale vaat selised lehekesed. Kannan ise ja hea meelega :)