Suvine mälestus

Suvel tegin iseendale ühe kena komplekti - kaelakee ja käevõru. Ammu olin oodanud, millal nende vaskse läikega helmeste juurde mõni hea mõte tuleb. Kuid nende ehetega oli üks naljakas lugu... Ei teagi, mida arvata. Igatahes kohe esimesel õhtul riputasin nad endale külge, nii rõõsa ja roosa... ja sain ka terve virna komplimente, mis mind muidugi rõõmustasid. Siis aga äkki ütles Kairi, et tema tahab nüüd seda keed endale. Kohe. Päriseks. Nüüd. Et temale sobivad veel paremini. Anna siia! Heh... sellega polnud ma arvestanud. Hirmsasti tahtsin ise kanda. Ja oi, kuidas me vaidlesime - naerulsui muidugi - ja kumbki ei andnud alla. Butterfly etenduse vahepaus on piisavalt pikk ka... Pakkusin, et tellin koju jõudes roosasid helmeid juurde ja teen temale samasuguse, kuid Kairi seisukoht oli, et SEESAMA kee ja kohe :) Ja - "ise tead!" ütles ta ka...
Aga mina ei andnud... Läksin hoopis õhtul jalutama ja päikseloojangut vaatama. Ning kui aeg oli sealmaal, et magamaminekuks ehted küljest võtta, ei olnud käevõru enam kusagil... Oh üllatust. Kuidas iganes ma mälulinti edasi-tagasi ei kerinud, ei suutnud ma meenutada, kus võis see küll kaduma minna või millal ta alles oli ja millal enam mitte... Otsisin küll läbi kogu oma teekonna sel õhtul, kuid kadunuks käevõru jäigi. Ja väga imelik tunne...
Hiljem tegin omale lohutuseks kõrvarõngad. Kuid see pole see ;)
Käevõru, mida kandsin vaid ühe korra... Võite arvata, kuidas sõber Kairi reageeris :) Loomulikult võidurõõmsalt ja rahulolevalt ning: "ma ju ütlesin, sa oleks pidanud selle hoopis mulle andma!" Ja teate, mis? Ausalt öeldes ei anna see mulle siiani rahu... Imelik lugu algusest peale.

Ülle

On mul üks selline ütlemata vahva sõbrants Ülle. Tema sünnipäevast oli küll juba jupp aega möödas, kuid poole ööni minu köögilaua taga vermutit limpsides valmis selline komplekt - käevõru, millest siin ka pildid ning samasugune kaelakee, millest mul hetkel pilte ei ole. Helmed on Ülle enda valitud, sellest siis "briljantroheline puhta punasega, kreemikasroosad klaaspärlid malbust lisamas"-kombinatsioon. Hull naine, ma ütlen :)

Silva

Silval oli sünnipäev ja ta kutsus mindki oma garderoobi väikestviisi külla. Tühja käega oleks olnud väga piinlik minna, samas oli sel hetkel rahakotis just selline seis, et... no ei oleks sealt tulnud ei lilleletti minekut ega ka puhvetist šampusepudelit. Aga mul olid helmed :) Olgu, tegelikult oli mul plaan Silvale kui hingesugulasest harakale miskit meisterdada niiehknaa, saabus vaid sobiv silmapilk. Sünnipäevapeole jõudsin ma seetõttu küll tibake hiljem, kuid Silvakene oli seda rõõmsam ja lausa liigutatud. Ja ta kannab neid tõepoolest, isegi mõnes etenduses on need kõrvarõngad osalenud ;)

Türkiis

Mulle need väga meeldivad. Türkiishelmed ja hõbetatud traat ümbed nende. Kuidagi šikid ja küpsed ja samas mitte mutilikud. Ise ka üllatusin, et nii mõnusad said :)

Kristi

Vasksest ketist ja roosakas-kreemikatest klaaspärlitest kõrvarõngaid tehes meenus mulle mu armas kontsertmeister. Need tundusid nii tema stiiliga sobivat ja täpselt seda arvas ta ise ka :) Ainult et tühine pisiasi - tal pole kõrvarõngaste tarvis auke kõrvas... Oi kurja. Sest vaskseid klipse pole ma siiamaani mitte kusagilt leidnud. Oleksin iga vihje eest ülimalt tänulik! Sinnamaale peab Kristi niisama ilus olema - ilma nende kõrvakateta...

Liblikad

Suvel tegin ühed lõbusad kõrvarõngad, tahtsin kasutada Cloisonné liblikakujulisi helmeid. Nood hakkasid aga väga Maile meeldima, ning nüüd ongi tema omad.

Lehekesed

Ühel kevadisel laevasõidul punusin ma seltskondliku jutuajamise kõrvale vaat selised lehekesed. Kannan ise ja hea meelega :)

Käsitööhelmed

Veel midagi lihtsat ja ilusat. Need käsitsivalmistatud klaashelmed on nii kaunid, et patt oleks neile midagi lisada. Sestap saidki nad külge vaid lihtsad, pikad haagid. Ning kui hoolega vaadata - helme sees on ka kullatis, väidetavalt 24k. Ilusad igatahes.
Esiteks nõudis Mia omale sellise helmega kaelakeed. Teiseks hakkasid need kõrvarõngad meeldima Liisale. Ma arvan, et tuleb need talle Itaaliasse järele saata :)

Punased fooliumhelmed

Mõnikord väänan ka mina lihtsalt helmele traadi taha, kuigi see tegelikult on igav ega sisalda endas ühtki mainimistväärt loomingulist hetke. Ainus asi - kui helmes ise on kuidagi huvitav või eriliselt ilus - siis on asjal jumet. Eks see maitse asi ole tegelikult...
Olgu, fooliumhelmeid ma armastan väga. Ja nauditav on tegelikult protsess ise - kui puhtalt õnnestub mõte vormi valada. Juhul kui tegemist on enama kui pelgalt rõngakeeramisega muidugi :)

Kädi Millefiori pusakee

Neid pusakeesid tegin ma siis päris mitmeid, mõnedki neist telliti tuttavate poolt kellelegi kingituseks ja nii mul polegi neist pilte. Olen palunud võimaluse korral kaasa võtta, et saaksin üles pildistada, sel viisil olen takkajärgi mõned pildile ka püüdnud, näiteks selle Kädile tehtud pusakee:
Kädi tahtis kindlasti seda šokolaadikarva niiti kasutada, nii otsisime selle juurde erinevaid värvilisi helmeid ja lõpuks jäime kirjute millefiori tükikeste juurde. Näpuotsaga veel briljantrohelisi seemnehelmeid ja hõbesisuga meekarvalisi ja... Tead, Kädi, ma oleks selle kee võinud lausa endale jätta! :P

Helliku sünnipäevakingitus

Tegelikult sellest komplektist kõik algaski. Eks ma muidugi teismelisena ka üht-teist kokku nikerdasin, kuid see läheb pigem ealise iseärasuse alla :)
Mu õel oli tulemas ilus ümmargune sünnipäev. Sellise heegeldatud pusakee plaan oli mul juba tükk aega peas tiirutanud ning kui sobivad materjalid ka justkui ise minuni jõudsid ning sünnipäevadeni veel sobivalt aega oli, hakkasin otsast heegeldama. Ausalt öeldes polnud ma päris kindel, mis sellest üldse välja tuleb... Aga tulid täitsa toredad kee ja käevõru:

Ja kõrvarõngad:
Mai tegi kingitusele pakendi - kattis väikese klaaspurgi krakleevärvidega ning lakkis sinna peale salvrättidest rebitud roosiõisi. See taies vääriks täiesti omaette peatükki! Kahjuks ei ole sellest pilti, püüan esimesel võimalusel teha.

Õunad

Sügis jõudis kätte ja tuli isu millegi "hooajalise" järele. Olin kunagi ostnud väikesed õunakujulised (keraamilised?) helmed, et nendest midagi ehk lastele teha. Nojah... Läks nii nagu alati, see tähendab, et algsest plaanist sai kiiresti mälestus ning valmis hoopis midagi muud:
Punakaspruunid seemnehelmed on pärit ühest katkisest ja hargnevast helmevööst, mille ostsin sümboolse hinna eest ühest taaskasutuspoest. Lahke tädike muudkui seletas, et näete, siit on katki ju... seda ei saa kanda... saate aru?! Ma vist ei mõjunud kuigi täiearulisena. Hm. Minu meelest peaks olema kasutatud asjade ost ümbertegemise tarvis ju üsna levinud?

Margiti mummukee

Margitile heegeldasin sellise mummukee. Õigemini rändas see lihtsalt ühel imelisel nädalavahetusel hilissuvises Helsinkis minu kaelast tema kaela. Linnanmäki ja Seaworld ja puruväsinud ja paduõnnelikud lapsed... Traditsioon, mis kestab. Pildil on tegelikult koopia, mille hiljem endale tegin. Ja muide - Margiti originaalil on lisand, mida enam järele teha ei anna - Mia hambajäljed... Nüüdseks on need piimahambad juba ära tulnud, mistõttu samasugust hammustust enam ühelegi esemele teha ei saa :)

Ning ka mõnusate tigedate vanamuttidena istume me ikka ja jälle augustis kettkarussellile, et hoida käest kinni ja tunnetada väikese veinisurina ja mõnede muude igikestvate asjade jäävust...

Seenelkäik

Ühel ilusal augustikuu hommikul (peaaegu öösel mu personaalse ajaarvamise järgi) startisime Järvi eestvõttel Lahemaale seenele. Talle nimelt oli hinge läinud mu mõni aeg varem juhuslikult poetatud lause, et ma pole juba aastaid seenele saanud... No ja mis võiks olla mõnusam kui võileivad, tee- ja kohvitermosed, kummikud ja "suurematele suured panged, väiksematele väiksed panged"? Korralik seeneralli, kolm liitrit pohli, punased põsed ja piknik metsatee ääres? Ning seda kõike koos inimesega, kes on ühtaegu nii su parim sõber kui ka Lahemaa ekspert - kuidas kõlab?
Igatahes lõppes see kaunis päev mu vanemate aias lehtlas kaneelisaiade ja kohviga, ning et mitte tänamatu krants olla, jäid Järvile sellest päevast mälestuseks need käsitööhelmestest (fooliumhelmestest taas kord) pikkade šikkide haakidega kõrvarõngad...
Olgu-olgu, ta oli need helmed juba varem välja valinud :) Aga igatahes oli üks imetore päev ja tulus seenelkäik meil kõigil.

Mai Swarovski lillekesed

Need Swarovski lillekesed hõbetatud traadiga said tehtud Mai-Mirjamile. Lihtsad, armsad, väikesed, tütarlapselikud :)

Diana

Dianale tegin ma samasuguse käevõru kingituseks - on mul selline tohutult tore garderoobikaaslane :)

Eva Kristiina

Kaelakee punumine Marellele äratas taas kolleegide tähelepanu ning kuna lapselapsel oli just sünnipäev tulemas, soovis Ülle "midagi samasugust aga õrna ja tütarlapselikku". Minul oli parajasti üks kena heleroosa helmesegu oma aega ootamas, nipet-näpet juurde ja - valmis selline komplekt...
Nende vidinate ülespildistamisega sai veel omajagu nalja. Mul enesel veel fotoaparaati ei olnud ning kuna ehete valmimise ja üleandmise vahele jäi aeg vaid loetud tundidena, olin päris nukker. Väljendasin oma pahameelt üsna häälekalt nii Facebooki kui messengeri kaudu ning oh imet - õige pea selgus, et hea, armas Anneli on kohe-kohe mu kodust mööda sõitmas ja suundub samuti linna poole ja fotokas on tal ka kaasas... Suurepärane! Niisiis korjas ta mu peale.
Fotosessioon leidis aset "Estonia" teatri kõrval, ning et autokapott ja mantlihõlm taustadena eriti mõistlikud ei tundunud, ei jäänud muud üle kui möödakäijate rõõmuks väike avalik väljanäitus korraldada ja ehted puu otsa riputada. Ja Anneli tegi siis kenad kevadised pildid... Tänud talle!
Eva Kristiina olla ka väga rahul olnud :)